Norra allikad Valtri kaev
baltijasvasara.lv

Norra-Oostriku allikad on Eesti ühed tihedamalt kokku koondunud allikad.
Ligi 10 km pikkuse teelõigu ääres, Koerust veidi lõuna pool, pulbitseb maapinnal või mullitab jõepõhjades ca 40 allikat ja allikarühma.
Sealsed allikad paistavad silma paljude rekordiliste näitajate poolest.
Näiteks pulbitseb nii Norra kui Oostriku allikast (kohapealsed kaardid aitavad kõige paremini orienteeruda, kus milline allikas täpselt asub) välja iga tund ligi miljon liitrit vett.
Arvutamise kergendamiseks: kummastki allikast tungib ühes sekundis välja ca 300 liitrit vett. Keskmine [...]Norra-Oostriku allikad on Eesti ühed tihedamalt kokku koondunud allikad.
Ligi 10 km pikkuse teelõigu ääres, Koerust veidi lõuna pool, pulbitseb maapinnal või mullitab jõepõhjades ca 40 allikat ja allikarühma.
Sealsed allikad paistavad silma paljude rekordiliste näitajate poolest.
Näiteks pulbitseb nii Norra kui Oostriku allikast (kohapealsed kaardid aitavad kõige paremini orienteeruda, kus milline allikas täpselt asub) välja iga tund ligi miljon liitrit vett.
Arvutamise kergendamiseks: kummastki allikast tungib ühes sekundis välja ca 300 liitrit vett. Keskmine veeämber/pang mahutab umbes 15 liitrit.
Seega võib ette kujutada, et allikale võrdse veekoguse liigutamiseks tuleks ühes sekundis täita ja ümber kallata sama veepange 20 korda.
Loomulikult sõltub allikate veerohkus ilmastikuoludest ja aastaajast. 1930-aastatel, enne laiaulatuslikke maaparandustöid, olid allikatest väljatungivate veekoguste hulgad veel oluliselt suuremad.
Maaparandustööd muutsid küll oluliselt looduslike allikate rezhiime, ent tekitasid külastajate rõõmuks Norra allikarühma noorima liikme - Purskava allika. www.ohtuleht.ee