Matkamees Tõnu Jürgenson soovitab: Luhasoo õpperada ja onn
Tegemist on kindlasti ühe omanäolisema kohaga, kuhu tasub igal loodusehuvilisel sisse põigata.
Juba see, et parklast on onnini natuke üle kahe kilomeetri jalutamist ja kaminapuud tuleb samuti sealt kaasa vedada, paneb mingil määral paika selle, kes siis onni sattuda võivad. Inimene, kes soovib autokõlaritest tuleva valju muusika ja ohtra alkoholi saatel ööd mööda saata siia ei pääse ega tiku, see aga tagab, et õnnestub kuulda looduse hääli või lihtsalt vaikust.
Algajale loodushuvilisele on selle koha [...]Matkamees Tõnu Jürgenson soovitab: Luhasoo õpperada ja onn
Tegemist on kindlasti ühe omanäolisema kohaga, kuhu tasub igal loodusehuvilisel sisse põigata.
Juba see, et parklast on onnini natuke üle kahe kilomeetri jalutamist ja kaminapuud tuleb samuti sealt kaasa vedada, paneb mingil määral paika selle, kes siis onni sattuda võivad. Inimene, kes soovib autokõlaritest tuleva valju muusika ja ohtra alkoholi saatel ööd mööda saata siia ei pääse ega tiku, see aga tagab, et õnnestub kuulda looduse hääli või lihtsalt vaikust.
Algajale loodushuvilisele on selle koha külastamine vaata et kohustuslik, kuna siin on ka õpperada , mis annab suurepäraselt ja lihtsalt ülevaate rabas ja metsas toimuvast.
Kahjuks ei ole alati kogu õpperada läbitav, tänu kõrgele veetasemele mille on põhjustanud koprad. Kui aga seiklushimu inimesest võitu saab, siis kummikud jalga, et sügavas vees kuivem liikuda oleks ja kepp kätte, et saaks kombata laudteed.
Rabasaar, millel onn asub on ka ajalooliselt huvitav koht, kuna seda on sõdade ajal kasutatud pelgusaarena , tunnistust sellest annavad vanadest muldonnidest säilinud süvendid. Eestlane on juba üle tuhande aasta kasutanud keerulistel aegadel enda varjamiseks rabasaari, nii on see ka siin olnud.
Matkaonn ise jätab tänu ümbrusele üsnagi „nõiamajakese“ mulje. Enamusel esmakülastajatel tekkib tunne nagu siseneksid mõnda muinasjuttu.
Kohti ööbimiseks on onnis viiele, aga kui rahvast peaks rohkem siia sattuma, siis tuleb kellelgi leppida põrandal magamisega.
Suvisel ajal tasub rabasaare ümbruses ringi kolada, kuna murakarohkus on siin üsnagi tavaline. Tihtilugu olemegi siin veedetud aega sisustanud murakate korjamisega ja toormoosiks segamisega. Kui aga moos valmis, siis ei ole muud teha kui lõkke peal pannkooke küpsetada. Selline maitseelamus sellises kohas on ikka sootuks midagi muud, kui kodus elektripliidil küpsetatud pannkooke poemoosiga süüa.
Kuidas, aga siin onni juures ja sees tuld teha? Kuna harva juhtub seda, et siia tulles võib leida piisavas koguses tulepuid, siis tahes või tahtmata tekkib kiusatus kirves mõne rabasaarel kasvava männi sisse lüüa. Paraku siit kuiva puud leida polegi väga lihtne, sest enne teid käis just seltskond, kes viimase kuivanud männi maha võttis.
Paraku paljud ei tea seda, et kuivanud puu väärtus ei seisne ainult tema kütteväärtuses. Kuivanud puu on ka väärtuslikuks elupaigaks igasugustele putukatele ja seal, kus leidub putukaid leidub ka linde, kes meile silmarõõmu valmistavad.
Siit ka mõned praktilised nõuanded kõigile , kes seda kohta kavatsevad ööbimisega külastada. Olles maja juurde jõudnud tühjendage oma seljakott ja naaske tühja kotiga tagasi parklasse kus on puuriit. Niimoodi mitmekesi seljakottidega puid tuues saate piisava varu vähemalt toakütteks. Kui seltskond on aga juba suurem, siis vast õnnestub õues väike lõkegi teha.
Ärge kasutage puid majas oleva pliidi kütteks, see pliit on täiesti ebaefektiivne ja toitu on seal väga raske valmistada.
Matkapliidi kasutamine vee keetmiseks ja toidu valmistamiseks vähendab oluliselt puude kulu. Puude kulu vähendab see keskmiselt 35% ja aja kulu 95%.
Siia kanti tulles tasuks juba külastada ka sellist koht nagu Paganamaa ja sealset Piiriorgu oma kenade järvedega. Nii mõnedki on võtnud siit sinna või sealt siia ette jalgsirännaku.loodusegakoos.ee
