Alexander Nevsky Cathedral
baltijasvasara.lv

Alexander Nevsky Cathedral

Kopēt saiti

Aleksander Nevski katedraal

4.6 (5570 atsauksmes)
Lossi plats 10, 10130 Tallinn, Estonia

Tūrisma objekts

Koduleht
Aleksander Nevski katedraali
Kasiino mängud
Õigeusk
Katedraalide ülevaade
Enne kirikusse minemist
Arhitektuur
Kuidas suhtub õigeusk hasartmängudesse?
Õnneotsimine pole sugugi uus trend. Kuigi tänapäeval on kasiinod ja lotomängud inimestele lähemal kui eales varem, on hasartmängud pärit juba eelajaloolisest ajast.
Sama vana kui on õnnemängud, on ka religioon . Õnnemängud tunduvad olevat väga süütud, kuid kristlus suhtub hasartmängudesse üsna kriitiliselt – kirikud kritiseerivad panustamist ning usuvad, et tegemist
 [...]Koduleht
Aleksander Nevski katedraali
Kasiino mängud
Õigeusk
Katedraalide ülevaade
Enne kirikusse minemist
Arhitektuur
Kuidas suhtub õigeusk hasartmängudesse?
Õnneotsimine pole sugugi uus trend. Kuigi tänapäeval on kasiinod ja lotomängud inimestele lähemal kui eales varem, on hasartmängud pärit juba eelajaloolisest ajast.
Sama vana kui on õnnemängud, on ka religioon . Õnnemängud tunduvad olevat väga süütud, kuid kristlus suhtub hasartmängudesse üsna kriitiliselt – kirikud kritiseerivad panustamist ning usuvad, et tegemist on saatanliku tegevusega. Peamine põhjus, miks kasiinod langevad kiriku silmis halva varju taha, on nende ahne olemus: ahnus on teadupärast aga surmapatt.
Rahajanu ja ahnus panid kirikuid hasartmänge vihkama ning keelama sellist tegevust, kuid ajad muutuvad ning nii nagu kogu maailm on muutunud moodsamaks, muutuvad ka usklike harjumused. Samm-sammult on muutunud lotomängud, eriti bingo, usklike seas populaarsemaks ning isegi paljud kogudused on korraldanud erinevaid õnnemängudel põhinevaid korjandusi.
Õigeusu kirikud suhtuvad õnnemängudesse halvasti
Kuigi erinevad kogudused suhtuvad kasiinomängudesse erinevalt, on valdavalt siiski suhtumine negatiivne. Kirik arvab, et hasartmängud on Jumala armastuse vastu: Kristuse õpetused peaksid tooma inimestele armastust ning austust, kõik peaksid üksteist aitama ja toetama.
Hasartmängud on aga selle poolest täiesti erinevad, kuna põhinevad sisuliselt isekusel ja “iga mees enda eest” põhimõttel. Kui üks inimene võidab jackpoti, tähendab see, et keegi teine jäi sellest ilma.
Samuti rõhutab kirik seda, et kasiino mängud võivad tekitada sõltuvust , mistõttu paneb kasiinomaailm neid veelgi rohkem muretsema.
Õigeusu kirik ei pea kasiinos mängimist sobivaks isegi siis, kui kulutatakse vähe raha või pole sõltuvuse märke. Kiriku arvates ei kehti kasiinomängude puhul mõõdukuse põhimõte ning seega on kiriku arvates isegi vähene mängimine probleem.
Korjandused on lubatud
Kõik ei ole aga päris nii must-valge. Näiteks sai Soome kasiino Paf alguse heategevusest.
Kuigi kasiinos mängimine on õigeusu kiriku poolt keelatud, on lubatud õnneloosid juhul, kui need toovad kirikule tulu. See võib küll tunduda vastandlik, kuid see on lubatud ühel põhjusel: korjandusega antakse Jumalale seda, mida tema on meile andnud ning kui tegemist ei ole tulu eesmärgil tehtud üritusega, on selline õnneloos lubatud. Õnneloosid võivad tegelikult moodustada kiriku eelarves ka väga suure osa.
Veel üks põhjuseid, miks kiriku jaoks on korjanduste tegemine lubatud, on soov tuua koguduse liikmed lähemale. Üksi kasiinosse minemine on isekas tegu, samas kui ühine korjandusel ja õnneloosil osalemine toob inimesed üksteisele lähemale. Samuti antakse liikmetele andeks, kui nad peaksid libastuma ja siiski võtavad osa kasiino mängudest.
Ainsad, kellel ei ole absoluutselt lubatud kasiinomänge mängida, on vaimulikud – see on täiesti keelatud ning kui mõni preester mängib kasiinos, visatakse ta vaimulike ridadest välja.
Ajad muutuvad, seega pole välistatud, et kiriku arvamus muutub tulevikus, kuid alati tasub mõelda kiriku peamisele seisukohale: kõik kiriku liikmed peaksid üksteist toetama ning ahne mängurlus ei ole tee üksteise toetamiseni.
Põhjalik ülevaade: 10 katedraali, mida sa peaksid teadma
Katedraali all mõeldakse piiskopkonna peakirikut, mis on tavaliselt piiskopi teenimise paigaks ning kogu piiskopkonna kese, mistõttu on tegemist ühe kõige olulisema usulise ehitisega.
Paljud meile teadatuntud hooned on tegelikult katedraalid . Alljärgnevalt loetleme 10 sellist katedraali, mis on ilmselt juba sulle teada, kuid võib-olla mitte oma tegeliku olemuse tõttu.
1. Tallinna toomkirik
Katedraali all mõeldakse toomkirikut ning seega on Tallinna toomkirik just nimelt katedraal. Hoone valmis 12. sajandil ning on tänase päevani aktiivne. Hoone on aja jooksul näinud üsna palju uuendusi, kuid lihtsa stiiliga kirik on suuremas osas siiski selline nagu see oli loomise ajal.
2. Aleksander Nevski katedraal
See nimekiri ei oleks täielik, kui jätaksime mainimata Eesti ühe kõige olulisema õigeusu kiriku. Nevski katedraal on üsna uus, olles valminud vaid paarsada aastat tagasi ning on aja jooksul olnud ka lammutusplaanide kimpus, kuid tänaseks päevaks on see tunnistatud kultuurimälestiseks, mis kõrgub uhkelt Toompeal.
3. Pariisi Jumalaema kirik
Pole tõenäoliselt teist kirikut, mis oleks niivõrd kuulus, kui seda on Notre-Dame ehk Pariisi Jumalaema kirik. 1163. aastal loodud kirik on aja jooksul näinud rohkelt ajaloolisi sündmuseid, näiteks kroonis Napoleon end seal keisriks.
4. Püha Peetruse basiilika
Teine legendaarne katedraal on Vatikanis asuv Püha Peetruse basiilika. Tegemist on ühe enim äratuntud katedraaliga, mille distinktiivse välimusega kupli lõi ei keegi teine kui kuulus Michaelangelo. Hoone on 220 meetrit pikk ja 136 meetrit kõrge, olles ühtlasi ka muljetavaldavalt suur.
5. Pisa katedraal
On vähe inimesi, kes ei teaks midagi Pisa viltusest tornist, kuid selle torni juures on veel üks tähtis ehitis – Pisa katedraal. Kirik ehitati 11. sajandil ning on üks kõige luksuslikuma välimusega katedraale. Viltuse torni tõttu on ühtlasi Pisa katedraal ka väga kuulus turismipaik.
6. Kölni toomkirik
Saksamaal Kölnis asuv gooti stiilis katedraal on 157 meetrit kõrge, mistõttu oli ehitis pikka aega tuntud kui maailma kõrgeim ehitis. Vägev struktuur on mitmete linnalegendide teemaks – näiteks on räägitud, et Teise maailmasõja ajal hävines küll kogu Köln, kuid toomkirik jäi täiesti puutumata. Lisaks arvatakse, et katedraali ehitamist ei tohi lõpetada, muidu täidab Saatan oma lubaduse ja saabub Apokalüpsis.
7. Salisbury katedraal
Ka inglased näitavad kirikuehituses stiili – see 13. sajandil ehitatud kirik on loodud varainglise gooti stiilis. Põnev fakt: Salisbury katedraalis paikneb mehhaaniline kell, mis on arvatavasti vanim töötav kell kogu maailmas. Kirik on tänaseni aktiivselt töötav.
8. Waweli katedraal
Poolas asuv katedraal on pärit 11. sajandist, kuid sellel on olnud väga kirju ajalugu. Praegu püsti olev gooti stiilis katedraal on tegelikult kolmas: esimene hävitati, teine põles maha ning kolmas on püsti püsinud 14. sajandist alates. Katedraal on eriti pilkupüüdev tänu oma kaunile sisekujundusele, mis hiilgab rikkalike detailide poolest.
9. Santiago katedraal
Rooma katoliku usu kirik “Santiago de Compostela” on ehitatud rooma stiilis, kuid sellel on pisut gooti ja baroki mõjutusi – seda on renoveeritud ja laiendatud üsna palju. Sisekujundus on suuresti aga alles jäänud sellisena nagu see oli, olles selle poolest ka väga unikaalne ning tõeline vaatamisväärsus.
10. São Paulo katedraal
São Paulo katedraal on üks uuemaid, olles loodud 50-ndatel. Neogooti stiilis ehitis on aga igas mõttes muljetavaldav ning seda peetakse maailmas suuruselt neljandaks neogooti stiilis hooneks. Üks katedraali eripärasid on eriti suur krüpt, kuhu on maetud mitmed olulised usutegelased.
Õigeusk Eestis: milline on olukord?
Eestlased pole kunagi olnud eriti suured usutunnistajad ning samamoodi on ka õigeusk pigem tahaplaanile jäänud. See aga ei tähenda, et usul poleks suur roll suure osa eestlaste seas ning ka õigeusul on olnud väga kirju minevik.
Õigeusk on Eestisse tulnud eelkõige ida poolt – 9. sajandi keskpaigal loodi Tartusse näiteks esimesed õigeusu kirikud. Õigeusk pesitses aga mitusada aastat üksnes linnades, kus oli venelastel oluline osakaal. 16. sajandil loodi õigeusu kirikuid ka teistesse Eesti linnadesse, aga siiski olid peamised õigeusu tunnistajad vene rahvusest ning eelkõige oli usk siiski piiritletud linnaaladega.
Veel paarsada aastat pärast seda hakkas õigeusk levima ka maapiirkondadesse – esimene kogudus loodi Räpinas ning varsti jõudsid järgi Värska, Mustvee ja isegi Saaremaa.
Usuvahetusliikumine tõi kaasa suuremad uuendused, 19. sajandil vahetasid kümned tuhanded inimesed usku.
Usuvahetus ja selle tulemused olid hästi näha Saaremaal, kus lausa ligi kolmkümmend protsenti saarlastest pöörasid õigeusku. Peamine muudatus oli seotud keelega, kuna tekkisid venepärased eesnimed: usuvahetusega seoses muudeti luterlikud eesnimed venepärasteks.
16. sajandil läks läbi Vene õigeusu reform, need inimesed, kes olid aga reformi vastu, põgenesid Peipsi äärde – neid inimesi kutsuti vanausulisteks. Arvatakse, et 30-ndateks oli Peipsi äärde pagenud lausa 8000 vanausulist, kuid Eestis arvatakse neid olevat isegi 15 000. Nõukogude ajal tegutses piirkonnas mitmeid “salajasi” kogudusi.
Kui paljud eestlased on vahetanud usku, siis Kagu-Eestis elavad setud, kes on alati olnud ortodoksi usku. Praeguseks arvatakse neid olevat umbes 8000, kõige olulisem Eesti poolel asuv ortodoksi keskus on Värska ja Obinitsa.
Lisaks setudele on põlised õigeusklikud ka vadjalased, kes saabusid Eestisse üsna ammu – vaid paarsada aastat pärast meie ajaarvamise algust.
Kuna Eestis on õigeusk pärit eelkõige Venemaalt, on see usuvool saanud üsna halva maine eestlaste seas, halvustavalt kutsutakse seda lausa “vene usuks”, kuigi tegelikult on õigeusk märksa laiemate juurtega.
Tänapäeval on Eestis kaks peamist õigeusu kirikut: Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik ja Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik. Mõlemad on Eestis üsna märkimisväärse osaga, kuid Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik on eriti tugev, liikmeid on hinnanguliselt 150 000, enamik neist venekeelse elanikkonna hulgast.
Usul on alati olnud Eestis üsna keeruline olukord, kuid õigeusk on selgelt tugevalt juurdunud, hoolimata oma väga tormilisest ajaloost ning eestlaste vastakatest arvamustest. On selge, et õigeusk on Eestisse tulnud selleks, et jääda ning kuigi usutunnistamine kui selline on üsna nõrga olemusega eestlaste hulgas, on õigeusk suure kaaluga ning võib ka enda juurde meelitada rohkem eestlaseid.
Arhitektuur ja katedraalid: 4 kõige kaunimat õigeusu kirikut
Erinevalt läänepoolsetest kirikutest, mille disaini peamine eesmärk on suunata austusavaldused Jumala poole, on õigeusu kirikute eesmärk tuua Püha Vaim maale. Peamine disainiomadus, mille poolest tunneb õigeusu kirikud ära, on nende väga distinktiivsed kuplid, mis meenutavad sibulaid.
Ka sisedisain on pisut teistsugune. Õigeusu kirikutes on altari juures pildisein, mis eraldab armulauda muudest kiriku osadest. See sein sümboliseerib kolme püha ust.
Kiriku idaosa on mõeldud üksnes preestrile – keegi teine ei tohi sinna minna. Jumalateenistuse ajal liigub preester pühade uste juures.
Nii sise- kui välisosa on disainitud väga rikkalikult, tihti sinistes, punastes või rohelistes toonides ning kaunistatud seinamaalingutega.
Hagia Sophia
Istanbulis asuv Hagia Sophia on vaieldamatult üks maailma kõige kaunimaid õigeusu kirikuid. See oli aastasadu üks maailma kõige suuremaid usuehitisi ning see ehitati juba 5. sajandil.
Hagia Sophia koosneb ühest hiigelsuurest kuplist, mille külge on lisatud poolkuplid. Ainuüksi kesklööv on 77 meetri pikkune. Hoonel on 40 akent, kogu valgus on suunatud kiriku keskele.
Mis muudab hoone sisekujunduse eriti imeliseks on selle võrratud mosaiigid ja keraamilised plaadid, millelaadseid ei leia mitte kusagilt mujalt.
Hagia Sophia pole mitte üksnes kaunis, vaid ka meeletult tugev, olles üle elanud kümme suurt maavärinat.
Peamine põhjus, miks Hagia Sophia on nii hästi vastu pidanud, on selle põnev arhitektuuriline lahendus. Kui selle ehitise loomiseni olid kuplid ehitatud ringikujuliselt sätitud sammastele, siis Hagia Sophia ehitati ruudukujuliselt sätitud sammastele, mistõttu on kirik ka väga stabiilse struktuuriga.
Hagia Sophia on vaatamisväärsus ka tänapäeva inimestele, kes on harjunud pilvelõhkujatega, kuid omal ajal oli see hoone nagu ime. Kuulduste kohaselt olevalt näiteks bütsantsi keiser saatnud hoone ehitamiseks 320 000 naela kulda! Üllataval kombel valmistas arhitekt plaanid aga umbes kuu ajaga.
Kiriku ehitusel osalesid tuhanded inimesed ning kokku läks aega peaaegu 6 aastat.
Tänapäeval on Hagia Sophia muuseum, kuigi aastate jooksul on kristlased ja muslemid rohkelt vaielnud selle üle, kes võiks hoonet kasutada. Oli aeg, mil kirikut kasutati mošeena, kuid hetkel on see siiski muuseumi rollis.
Püha Sofia katedraal Kiievis
Püha Sofia katedraal on Kiievi vanim kirik ning üleüldiselt üks vanimaid õigeusu kirikuid maailmas. 11. sajandil ehitatud kirik on sajandite jooksul omanud olulist rolli, olles seejuures olnud ka raamatukogu ja kool.
Nagu nimest võib arvata, on katedraal saanud inspiratsiooni Istanbulis asuvast Hagia Sophiast. Katedraal on tuntud oma sinise kellatorni, kaunite mosaiikide ja kuldsete kuplite poolest, mis säravad päikese käes imeliselt.
Paraku on aga sajandite jooksul hoonet väga palju parandatud ja muudetud, mistõttu ei ole peaagu midagi alles 11. sajandi loomingust. Suur osa katedraalist on ehitatud barokiajastul.
Hoone interjööris olevad freskod on enamjaolt samuti maalitud 17. kuni 19. sajandi vahemikus, kuigi need on originaalis pärit 11. sajandist.
Vladimiri Jumalaema Uinumise katedraal
Jumalaema Uinumise katedraal on Vladimiri kõige kuulsam hoone, mis on tuntav ka paljudele neile, kes pole kunagi õigeusuga kokku puutunud. Hoone on muuseas olnud eeskujuks Kremlis asuvale Jumalaema Uinumise katedraalile.
Erinevalt mitmetest teistest siin nimistus olevatest kirikutest on see katedraal aktiivselt töös, olles tihti täidetud austusavaldajatega. Hoone ehitati 1158. aastal ning seda laiendati pärast 1180. aastal toimunud tulekahju, kuid suuremas osas on see jäänud muutumatuks.
Hoone on tegelikult üsna lihtsa struktuuriga – keskel on suur keskkuppel, äärtes on viis kuplit. Sarnaselt teistele õigeusu katedraalidele on ka selles hoones imekaunis sisekujundus.
Kremli Jumalaema Uinumise katedraal
Kremlis asuv Jumalaema Uinumise katedraal on tõenäoliselt üks kuulsamaid, kuna paljud Vene tsaarid on seal kroonitud ja abiellunud, nende hulgas isegi Ivan Julm. Katedraal oli Vene õigeusu keskpunkt lausa 600 aastat ning hoone on tänaseni äärmiselt oluline, olles üks esimesi hooneid, mida tavaliselt Kremlis külastatakse.
Jumalaema Uinumise katedraali tunneb ära viie suure kuldse kupli järgi. Pea iga sentimeeter katedraali sisekujunduses on kaetud religioossete maalingutega, sealhulgas isegi sambad.
Katedraali on maetud mitmed usujuhid. Laes ripuvad hiiglaslikud lühtrid ning seinad on kõik ääristatud ikoonistendidega.
10 asja, mida peaksid teadma enne õigeusu kirikusse minemist
Enamus meist on kursis kiriku kommetega, isegi, kui pole konkreetselt usulist seost. Kirikus käimine on muutunud paljude perede jaoks traditsiooniks jõulude või muude pühade ajal ning seega ei ole kirikus käimine kui selline eestlaste jaoks eriti võõras.
Õigeusu kirik võib aga üllatada mõningate spetsiifiliste kommetega, mida tasuks kindlasti teada enne kirikusse suundumist – niiviisi saad paremini aru, mis parasjagu toimub ning kuidas kogu teenistus kulgeda võib.
1. Teenistuse ajal käib tegevus
Üks omapärasemaid asju õigeusu jumalateenistuste juures on asjaolu, et sa võid märgata, kuidas teenistuse ajal lähevad inimesed altari juurde, süütavad küünlaid ning teevad muid tegevusi. Õigeusu kirikus on ainult üks Euharistlik teenistus ning enne seda on tunniajane hommikuteenistus.
2. Palvetatakse seistes
Õigeusus on kombeks peaaegu kogu teenistuse ajal seista. Selle põhjus on lihtne: õigeusus arvatakse, et usukummardamine peaks olema töö, mitte puhkus ning istumine on puhkus, seega arvatakse, et Jumala seltsis olles tuleks seista.
3. Ristimärgi tegemine
Iga kord, kui kutsutakse Kolmainsust, tehakse enda ette ristimärk. Kõik inimesed võivad seda aga teha isemoodi.
Veel üks omapärane komme on seotud kirikusse sisenemisega: kirikusse sisenedes tehakse enda ette ristimärk, kummardatakse, suudeldakse ikooni ja kummardatakse uuesti.
4. Austuse näitamine õigeusus
Õigeusu puhul võib märgata, kuidas inimesed suudlevad karikat, suudlevad või puudutavad preestri rüü äärt, suudlevad preestri kätt õnnistatud leiva saamisel. See on kõik seotud austusavalduste näitamisega.
Preestri käsi suudeldakse näiteks seepärast, et preestri käed annavad Jeesuse õnnistusi armulaua tseremoonia käigus.
5. Armulaud
Armulaud on mõeldud ainult õigeusklikele, kuid õnnistatud leiba võivad jagada kõik teenistusel osalejad, ka need, kes ei kuulu kirikusse. Pärast preestrist möödumist võid märgata altaripoissi, kes hoiab korvi leivaga. Kõik inimesed võtavad sealt endale osakese. Seega, kui keegi annab sulle kirikus leiba, ole mureta – see on ühtekuuluvuse märk.
Armulaud ei ole aga seotud mitte külalislahkusega, vaid suurema perspektiiviga, mistõttu on see mõeldud üksnes liikmetele. Kõik võivad pühenduda ja liituda kirikuga, kuid tasub meeles hoida, et armulauaga ei saa liituda, kui sa ei ole juba liige.
6. Preestri roll
Preestri peamine roll on olla vaimne isa, kes pakub sakramenti. Teda kutsutakse Isaks, kuna ta on ühtaegu nii Issanda teener kui ka kiriku juht. Osa preestri rollist on edasi viia maiseid kombeid, mis on inimesteni toodud püha Pauluse poolt.
7. Muusika on olulisel kohal
Õigeusus on suur roll muusikal. Kirikukoori roll on juhtida inimesi koguduse lauludes, hümne lauldakse ilma instrumentideta. Enamasti lauldakse kõike aga oreli saatel.
8. Neitsi Maarja
Üks olulisi osasid õigeusus on Neitsi Maarja austamine. Neitsi Maarjal arvatakse olevat oluline roll inimeste lunastamises, kuna tegemist on Jumala emaga. Seepärast võib ka kohata teda kui olulist osa kogu teenistuses.
9. Kolm ust
Igas õigeusu kirikus on enne altarit ikonostaas ehk altari stend, mis võib koosneda ühest Kristuse pildist ja pilt Neitsist ja lapsest selle kõrval. Kogu asja point on luua “kolm ust”. Keskmine on nö püha uks, mida võib kasutada üksnes preester.
10. Õigeusk on üks levinumaid usuliike maailmas
Maailmas on umbes 350 miljonit õigeusklikku. Aja jooksul on tekkinud mitu erinevat õigeusu voolu, näiteks eristatakse Kreeka õigeusku ja Vene õigeusku, viimane on mõistagi levinum ka Eestis. Olemuselt on aga mõlemad voolud sarnased, erinevusi võib kohata keeles ja muusikavalikus.
Esimese hooga võib õigusk ja õigeusu jumalateenistused olla pisut ehmatavad, kuid mida rohkem kirikut külastad, seda kodusemaks see muutub.
Eriteemad
Arhitektuur ja katedraalid
tallinnanevskikatedraal.eu