1722.a. jagati Otto von Esseni pärand kolmeks ja ühe osana eraldati Orissaarest iseseisva osana Sargvere, mis määrati ühele tema tütrele – Christina-Hedwigile, kes oli abielus Kirna ja Laupa mõisate omaniku Hans Heinrich von Ferseniga. Järgmiseks mõisaprouaks sai Fersenite abielust sündinud tütar Louise Magdalena , kelle ajal võisid olla ettevalmistamisel Sargvere mõisa ehitustööd. Ehitustööde initsiaatoriks võis olla ka tema väimees Heinrich Magnus von Buddenbrock, kes algselt oli Sargvere mõisa rentnik. Mõisa väljaehitamist jätkas Buddenbrocki tütar – Anna Auguste [...]1722.a. jagati Otto von Esseni pärand kolmeks ja ühe osana eraldati Orissaarest iseseisva osana Sargvere, mis määrati ühele tema tütrele – Christina-Hedwigile, kes oli abielus Kirna ja Laupa mõisate omaniku Hans Heinrich von Ferseniga. Järgmiseks mõisaprouaks sai Fersenite abielust sündinud tütar Louise Magdalena , kelle ajal võisid olla ettevalmistamisel Sargvere mõisa ehitustööd. Ehitustööde initsiaatoriks võis olla ka tema väimees Heinrich Magnus von Buddenbrock, kes algselt oli Sargvere mõisa rentnik. Mõisa väljaehitamist jätkas Buddenbrocki tütar – Anna Auguste Louise. edaspidi vahetuvad aga mõisavaldajad veelgi kiiremini, sest kellelgi ei paistnud olevat suuremat huvi mõisa arengu vastu ja see muutus ostu-müügi- ja rendiobjektiks. 1869.a. ostis mõisa Karl Riesenkampff, kelle suguvõssa see jäi kuni mõisate riigistamiseni 1919.a. Viimaseks omanikuks oli traditsiooniliselt jällegi naine – Karl Riesenkamppfi tütar Emmeliine Stackelberg, kes oli abileus Kiviloo paruniga ja elas sealses mõisas. Sargverega tegelesid valitsejad mõisas.sargveremes.ee
