Pajusi Külaseltsi juhatuse liikmed soovivad rahulikke jõuluaega ja head uut aastat
Jõulukombed
Jõulud on ühed tähtsamad rahvakalendripühad ka tänapäeval! Nad tähistavad talvist üleminekut lühenevatelt päevadelt päikese uuele võidule. Jõulude vastandiks on jaanipäev, mis on täpselt pool aastat varem kui jõulud. Jõule ja aastavahetust tähistatakse peaaegu igal pool maailmas, siis süüakse rohkelt toitu, mängitakse, lauldakse ja lõbutsetakse. [...]Pajusi Külaseltsi juhatuse liikmed soovivad rahulikke jõuluaega ja head uut aastat
Jõulukombed
Jõulud on ühed tähtsamad rahvakalendripühad ka tänapäeval! Nad tähistavad talvist üleminekut lühenevatelt päevadelt päikese uuele võidule. Jõulude vastandiks on jaanipäev, mis on täpselt pool aastat varem kui jõulud. Jõule ja aastavahetust tähistatakse peaaegu igal pool maailmas, siis süüakse rohkelt toitu, mängitakse, lauldakse ja lõbutsetakse. Jõulude ajal saadakse kinke, saadetakse tuttavatele kaarte ja mälestatakse esivanemaid surnuaias või kodus. Jõulude aeg vältas tavaliselt 21. detsembrist, toomapäevast kuni 6. jaanuari, kolmekuningapäevani. Jõuluaja sisse jääv kõige tähtsam aeg oli jõuluõhtu 24. detsembril ja jõulupühad, mis kestsid 25.-27. detsembrini.
Millised olid jõulukombed? Sellest, mida inimene jõuluajal tegi, arvati sõltuvat tema ja ta majapidamise hea käekäik järgmisel aastal. Jõuludeks koristati ja ehiti kogu majapidamine ning valmistati aasta rikkalikumad piduroad. Et pühade ajal ei tohtinud tööd teha, tuli kõigi ettevalmistustega varakult hakkama saada.21. detsembril tõusti varavalges, et teha valmis jõuluvorstid ja panna käima jõuluõlu. Oma õlu pidi olema igas peres ning seda pidi jätkuma jõulude lõpuni. Eluruumid koristati ja puhastati ülima hoolega, sest nüüd ei tohtinud põrandat pühkida enne, kui jõulud läbi – vastasel korral kardeti, et ka õnn saab majast välja pühitud. Jõuludeks toodi koju kõik välja laenatud asjad ning jõulude ajal ei laenatud midagi välja. Kõik tööriistad viidi ulualla. Kui maja korras, toodi sisse jõuluõled ja see tähistas jõulude algust. Õlgedel mängiti jõulumänge, puhati ja ka magati. Vanemad jõulumälestused on tulvil kirjeldusi sellest, kui tore oli lastel neis hullata. Õlgede lakkepildumisega ennustati viljasaaki - mida rohkem kõrsi jäi parte külge rippuma, seda parem pidi olema vilja-aasta. Jõukamates peredes toodi tuppa heinu. Õlest jõulukroonid ja muud laekaunistused olid tuntud rohkem Lääne-Eestis, kus nende valmistamiseks kasutati veel pilliroogu. Kroone ehiti munakoorte, lõnga ja riideribade, sulgede ja kõige kättesaadavaga. Jõuluajal ei tohtinud öösiti valgus toas kustuda. Pidi ka jälgima, et aknad oleksid tihedalt kinni kaetud, et valgus välja ei paistaks. Jõuluöödel, eriti vana-aastaõhtul soovitati öö läbi üleval olla – kui muidu ei jaksa, siis kasvõi vahetustega. Kui magama heideti, siis soovitavalt õlgedele põrandal ja täies riides.
Pidulaual pidi kindlasti olema õlu, sealiha (poolik sea pea), jõululeib ja jõuluvorstid. Jõuluvorstid tehti tavaliselt valged, s.o. vaid tangust ja sibulast. Valgevorst on meie rahvuslik jõuluroog, kuna kuskil mujal pole ta sedavõrd üldiselt levinud. Tavalised jõulutoidud olid veel pähklid, kapsad, keedetud oad, herned, naerid, kala ja või ka kollane kringel (magusapoolne palmiksai safraniga). Levinud joogiks oli jõhvikatest valmistatud mahl (morss).
Igaüks pidi saama nii palju süüa, kui tahtis. Jõuluööl tuli süüa 7, 9 või 12 korda, siis on inimesel uuel aastal jõudu, jaksu ja tervist, tema tööd õnnistatud ja tal pole leivapuudust. Söögikord ei tähendanud kere täisparkimist, piisas ka mõnest suutäiest. Üks neid tavasid, mida paiguti tänini järgitakse, on jõuluõhtul (või -öösel) loomadele leiva lauta viimine.pajusikulaselts.weebly.com
